Homme saab siis viimasest postitusest 2kuud ( vist?!?) nii...Vahepeale on siis jäänud tööl käimine ja kool ja praktika ehk siis tavaline üliõpilase elu
Peale pikka puhkust oli kooli väga imelik ja harjumata minna,aga nüüd olen jälle joonele saanud ja huvitav..vist leidsin lõpuks ülesse kullasoone ehk õpihimu. Ma olen koguaeg olnud suht laisk, kuna õnneks on mulle nagu natuke sinna ajusse miskit geenidega või ma ei tea millega pärandatud ja tänu sellele olen ka vist enamud arvestusi hästi tehtud saadud. Igakord mõtlen,et kurat enam nii ei saa,et hakkan õppima kuni see järgminekord on käes ja ikka sama lauluga edasi,aga praegu ( ptuiptuiptui) on tõesine huvi ja ained tunduvad nii huvitavad ja isegi mina loen inglis keelseid tekste juurde ja uurin teaduslikematerjale ja seda kõikke suure naudinguga ja ilma käsuta. Ma loodan,et see jätkub. Ühesõnaga koolis läheb väga hästi :)
Praktika...eelistuseks panin kirurgia ja miskit veel, enam täpselt ei mäletagi..turmmipõrin..kirurgiasse ma sain,aga vimpkaga ehk silmakirurgiasse :D Algul mu rekatsioon oli umbes selline kui nägin kuhu mind suunatud oli **************************************' umbes selline,et iga väike tärnike tähendab halba sõna. Olin niii kuri,et mismõttes,käisin ka koolis kisa tõstmas,aga tulutult. Peale selle tööl räägiti ka sellest ainult halba jne. Läksin siis esimene päev kohale ja esimene mõte oli,et oh issand 79h ja 59 minutit veel siin seda praktikat teha...õnneks see kõik muutus. Lihtsalt ma ise olin halvasti meelestatud ja sellepärast algul oligi raske. Olgu! verd nägin seal väga-vähe. Kanüüliga oli selline värk,et ükskord tekkis võimalus kanüüli panna siis üks õde ütles mulle,et anna andeks,aga mul läks just suu niii vett täis ja pm jooksis mu pikali :D ehk see on ka nende jaoks suht põnev ja vaheldusrikas kohe kui kanüüli saavad panna ehk kanüüli paneb opiblokk, aga see eest ma käisin silma opidel,loputamistel jne. Arstid reaalselt viitsisid minuga tegelda ja mu igale lollile vastusele vastata ja töötajad lihtsalt olid supper inimesed seal. Neid ma jäään kõigerohkem igatsema. Kindlasti viin neile jõulukingi!!!!
Nii viimane punkt tööööööö..Sinna ma läksiin ju suure kisa-käraga. Majanduslikult õnneks mu vanemad on supper inimesed ja alati öelnud,et õppimine sinu töö,et me toetame ja seda nad ka teevad väga hästi,aga ikka mingi jonn mind tööle ajas jne. Pigem tahtsin neid kogemusi tööga saada,et kui loengus mingist asjast räägitakse,et ma ka seda reaalselt endale suudaksin ettekujutada ja see on ikka mind väga palju aidanud. Tööle ma siis läksingi Südamekliinikumi ja algul olin suht kuri jne,et miks ma küll siia ronisin..vb tuli see sellest,et ma alles õppisin ja kõik tundus nii uus ? Või sellest,et paar inimest üritasid hakata kunni mängima minuga,aga õnneks on mulle südikust ikka antud kuhjaga ja iseenda eest julgen alati seista ja ei lase pähe istuda ja see asi sai ka klaariks. Nad said aru,et ma ülten kohe miskit vastu, kui nad üritavad miskit nähvata vms. Tööl on mulle meeldima hakanud isegi,aga nüüd tuleb üks suurAGA, kunagine haigus on jätnud oma jälje ja see pinge ja magamatuse vms tõttu hakkasid peavalud. Juhtus ka nii üksnädal,et olin esmaspäeval praksis 12h siis panin tööle 12h siis jälle praksi siis tööle jne.. see graafik kestis E-R-ööni. Ülten ausalt,et väga tore ei olnud :):):) aga täitsa tehtav. Olin sinisellehel ja arst ütles,et vsjoo tööga on nüüd kõik,et vali kas kool või töö. ilmselgelt valisin esimese ja pealekauba lähen ka Erasmuseks,et töölt ära tulema oleksin pidanud niikuinii, aga nüüd kahjuks/õnneks kirjutasin lahkumsiavalduse ära 20detsember on mu viimane tööpäev. Vanematel oli jälle õigus :) Töötada jõuan küll ja küll oma elus,et praegu ppigem nautida noorust ja saab ilusti koolile keskenduda. Ps! kes te arvate,et öösel hea tööl õppida. Te eksite meeletult. öösel ei jäääää mittemidagi pähe. lihtsalt tuim tekst, mis ei jää pähe ja kõik :)
Nii nüüd ongi vist kõik. Tegelt täiesti tühi jutt,aga mõtlesin,et kirjutan ikka :)
Thursday, November 8, 2012
Sunday, September 9, 2012
Kaksteist
Suvepäev...oh see suvi..alati kui ta tuleb ta möödub liiga kiiresti..Igaljuhul järgmine challenge on siis,et minu ideaalne suvepäev, kuhu läheks,kellega jms.
Järjekordselt olen ma nende õnnelikude seas, kes elab mereääres. Ausalt ma ei kujutaks ettegi,et peaksin elama sisemaal ja pole merd näinudki.Minu jaoks oleks see võimatu ,kuna mu isa tegeleb merendusega siis ilmselgelt oleksin nagu merega seotud ja ujumine on üks lemmiktegevusi suvel- ükskõik, mis kraadis vesi on, kui külm tuleb järelikult kiireimini liigutada ;)
Igaljuhul jah.Ideaalse suvepäeva veedasin enda suvilas, mis asub 50meetrit ehk merest. Aknast saab vaadata, mis ilm merel on. Veedaksin selle kindlasti oma parimate sõprade ja sõbrannadega mereääres ning vaataks päikseloojumise ära ja õhtul oleks mõnusalt lõkkeääres ja võiks ka magamiskottidega rannas magada ja saaks tähistaevast vaadata :) See on koht, kus kõik muremõtted kaovad ja seal saab lihtsalt olla ja nautida. Ennem merd on vanaema istutatud kaskede allee ja siis paar mändi ja siis puhas rannaliiv, mis pole veel ülerahvastatud ja seal on kindlalt välja kujunenud igaühele oma rannatükk ja merepõhi on puhas liiv ei ühtegi kivikest- kõlab ideaalselt eks? Ei ta ei kõla ideaalselt, vaid ta ongi ideaalne :) See on koht, kus tulevikus kindlasti ehitan miskit natsa uhkemat,et mõnusalt seal nädalalõppe veeta ja olla
Lõpp paistab
Hüppan korra üle ja teen hoopis kolmeteiskümnenda ära :)
Miks just see pilt?!?
See on tehtud vanas majas. Kuigi mina isiklikult elasin seal väga vähe, siis millegipärast mäletan seda maja niii hästi. Seal ma jagasin tuba ka vennaga. Vana maja oli hästi pisike, kõigest 4 tuba ja siis isa otsustas,et ehtiab lossi...Jah just lossi, kuna tegelt meie maja on liigasuur, samas tulevikus vb just hea,et kõigi pered mahuvad ära, aga ikka mõlten,et mida ema-isa sellises tondilossis kahekesti teevad,aga eks neile meeldib :) Ma olin suht pisike, kui uus maja üldse ehitati,aga see käis kuidagi nii ruttu. Vana maja ja uus olid omavahel ühenduses ja ma sain omale esimesena toa uues majas valida ja ilmselgelt ma valisin kõige suurema toa, mis üelval korrusel oli (I) Hiljem süüdistasin venda,et tema armsa pisikese toa sai,et raudselt tehti sohki :D Naljakas lugu sellega on veel see,et suveti käisin pikemaks ajaks vanaema juurde ja ennem ära minemist matsin oma kindersuprise ( või kus iganes seda nimetatakse) mänguasjad vana maja nurgal oleva kivi alla, et seal on kindel koht, aga oh üllatust tagasi tulles ei olnud maja ega ka kivi, vaid oli mullakoormad peale lükatud ja muru külitud...oh seda ahastust, aga siiani seal kotistäis mänguasju lebad, küll ma nad kunagi üles leian. Kusjuures vennaga oli selline lugu,et see kus praegu asub telefoni/klaveri tuba oli tema liivakast ja sinna tema mattis oma uhiuue Rootsist saadud autode ja liivamänguasjade komplektid ning kui ükskord vanaema juurest naasis oli sinna vundament peale valatud :D Siiani naerame,et kui igav ükskord hakkab siis kaevama põranda ülesse, kuna selliseid mänguasju pole kellegil :D
Tegelt vähesed teavad meie maja lugu või üldse minu elukoha lugu. Isa ostis selle koha emaga,et siin raha teha ja hiljem mereäärde kolida, kuna siin oli tõeline sittasongermaa...muda põlvini, loomad jooksid vabalt ringi, vanamaja oli hästi kole,aga vanemad kasvatasidki siin manti ja käisid Riia turul ja isa tegeles merendusega ning siis sellelajal sellega ka teenis. Hiljem armuti sellessekohta, kus hetkel suurmaja asub ja siia nad paikseks ka käisid. Kui ma laps olin kirusin tihti,et miks kurat meie peame kuskil metsas elama, bussijaama 3km ja asulasse 5km, aga nüüd kui ma mõistust ka oman olen vanematele südamest tänulik, kuna meil vennaga reaalselt oli lapsepõlv, mida mäletada, mida meenutada. Julgen väita,et mul on rohkem mälestusi, kui neil,kes elasid kortermajades ja neil polnud sellist vabadust. Väiksena käisime vennaga kaugel metsas möllamas ja kevadel lilli korjamas jms,aga nüüd ma ei julge sinna minna, kuna nkn karu tuleb ja sööb mu ära eks ?!? :) Ma polegi isegi lasteaias käinud, kuna vennaga on 5aastat vahet ja kui tema hakkas koolis tähti õppima siis õppisin need temast kiiremini ära ja matemaatika on koguaeg minu eriala olnud nii ma ütlesingi,et mina rumalate laste juurde ei lähe ja ema oli nkn kodune ja nii ma kodus ise möllasin ringi. Nädalas paar korda käisin lasteringis teistega mängimas. Sellepärast ka vb see pilt, kuna seal on siirasrõõm ja seal ma ei teadnud, mis asi on eluraskus. See oli aeg, kus mänguasju oli raske saada, aga tänu tutvustele oli meil neid liigapalju koguaeg, aga samas nad kõik olid nii armsad. PS! ei mu tuba ei olnud koguaeg nagu bordell, vaid vastupidi ikka korras oli,aga kui külalised käisid siis oli nagu tuumapomm seal alati lõhkenud :D
Tuleviku plaanid on siinse kohaga tegelt suured, väga palju on ära tehtud ja ema viitsib nende lillepeenardega jahmerdada ja üritab ikka ja jälle õue ilusana hoida,aga siis tuleb isa, kes julmalt oma autod ema murule pargib vms :D Jätab oma kaatri hoovi vm jamad ja vanemad ütlevadki,et nemad on palju ära teinud,et nüüd on meie kord ja tegelt nii ongi :) Kunagi kindlasti tuleb ema unistus klaaskasvuhoone ühe kuuri asemel ja tagaaeda istumiskoht ja kamin...One day...
Miks just see pilt?!?
See on tehtud vanas majas. Kuigi mina isiklikult elasin seal väga vähe, siis millegipärast mäletan seda maja niii hästi. Seal ma jagasin tuba ka vennaga. Vana maja oli hästi pisike, kõigest 4 tuba ja siis isa otsustas,et ehtiab lossi...Jah just lossi, kuna tegelt meie maja on liigasuur, samas tulevikus vb just hea,et kõigi pered mahuvad ära, aga ikka mõlten,et mida ema-isa sellises tondilossis kahekesti teevad,aga eks neile meeldib :) Ma olin suht pisike, kui uus maja üldse ehitati,aga see käis kuidagi nii ruttu. Vana maja ja uus olid omavahel ühenduses ja ma sain omale esimesena toa uues majas valida ja ilmselgelt ma valisin kõige suurema toa, mis üelval korrusel oli (I) Hiljem süüdistasin venda,et tema armsa pisikese toa sai,et raudselt tehti sohki :D Naljakas lugu sellega on veel see,et suveti käisin pikemaks ajaks vanaema juurde ja ennem ära minemist matsin oma kindersuprise ( või kus iganes seda nimetatakse) mänguasjad vana maja nurgal oleva kivi alla, et seal on kindel koht, aga oh üllatust tagasi tulles ei olnud maja ega ka kivi, vaid oli mullakoormad peale lükatud ja muru külitud...oh seda ahastust, aga siiani seal kotistäis mänguasju lebad, küll ma nad kunagi üles leian. Kusjuures vennaga oli selline lugu,et see kus praegu asub telefoni/klaveri tuba oli tema liivakast ja sinna tema mattis oma uhiuue Rootsist saadud autode ja liivamänguasjade komplektid ning kui ükskord vanaema juurest naasis oli sinna vundament peale valatud :D Siiani naerame,et kui igav ükskord hakkab siis kaevama põranda ülesse, kuna selliseid mänguasju pole kellegil :D
Tegelt vähesed teavad meie maja lugu või üldse minu elukoha lugu. Isa ostis selle koha emaga,et siin raha teha ja hiljem mereäärde kolida, kuna siin oli tõeline sittasongermaa...muda põlvini, loomad jooksid vabalt ringi, vanamaja oli hästi kole,aga vanemad kasvatasidki siin manti ja käisid Riia turul ja isa tegeles merendusega ning siis sellelajal sellega ka teenis. Hiljem armuti sellessekohta, kus hetkel suurmaja asub ja siia nad paikseks ka käisid. Kui ma laps olin kirusin tihti,et miks kurat meie peame kuskil metsas elama, bussijaama 3km ja asulasse 5km, aga nüüd kui ma mõistust ka oman olen vanematele südamest tänulik, kuna meil vennaga reaalselt oli lapsepõlv, mida mäletada, mida meenutada. Julgen väita,et mul on rohkem mälestusi, kui neil,kes elasid kortermajades ja neil polnud sellist vabadust. Väiksena käisime vennaga kaugel metsas möllamas ja kevadel lilli korjamas jms,aga nüüd ma ei julge sinna minna, kuna nkn karu tuleb ja sööb mu ära eks ?!? :) Ma polegi isegi lasteaias käinud, kuna vennaga on 5aastat vahet ja kui tema hakkas koolis tähti õppima siis õppisin need temast kiiremini ära ja matemaatika on koguaeg minu eriala olnud nii ma ütlesingi,et mina rumalate laste juurde ei lähe ja ema oli nkn kodune ja nii ma kodus ise möllasin ringi. Nädalas paar korda käisin lasteringis teistega mängimas. Sellepärast ka vb see pilt, kuna seal on siirasrõõm ja seal ma ei teadnud, mis asi on eluraskus. See oli aeg, kus mänguasju oli raske saada, aga tänu tutvustele oli meil neid liigapalju koguaeg, aga samas nad kõik olid nii armsad. PS! ei mu tuba ei olnud koguaeg nagu bordell, vaid vastupidi ikka korras oli,aga kui külalised käisid siis oli nagu tuumapomm seal alati lõhkenud :D
Tuleviku plaanid on siinse kohaga tegelt suured, väga palju on ära tehtud ja ema viitsib nende lillepeenardega jahmerdada ja üritab ikka ja jälle õue ilusana hoida,aga siis tuleb isa, kes julmalt oma autod ema murule pargib vms :D Jätab oma kaatri hoovi vm jamad ja vanemad ütlevadki,et nemad on palju ära teinud,et nüüd on meie kord ja tegelt nii ongi :) Kunagi kindlasti tuleb ema unistus klaaskasvuhoone ühe kuuri asemel ja tagaaeda istumiskoht ja kamin...One day...
Üksteist
Ei ma ei ole allaandnud, lihtsalt jubedalt kiire on ja siis pole jaksu olnud,et blogitada, aga hetkel olen maal. Pidin küll täna linna sõitma,aga ei taha kenaõhtut raisku lasta ja sõidan hommikul vara hoopiski
Igaljuhul 11 nüüd jah...Ideaalne esimene kohting...
Nüüd mu realisti retseptorid hakkavad tööle ja ütlevad,et tegelt ideaalset esimest kohtingut pole olemas, kuna närv rikub palju,aga kui nüüd optimist olla siis arvan,et ideaalne esimene kohting oleks kindlasti kuskil vabas looduses, kas mereääres päikseloojangu ajal või siis mõne looduskaunis kohas. Tegelt nalinaljakas, aga esimene kohting tuleb kanuutama minna :D Siis saab aru,kas on mõtet üldse edasi minna või kohe allaanda, öeldakse,et pane paar kanuusse ja kui hakkama saavad on tublid kui tülli lähevad siis nii ongi ! :D
Kõige ideaalsem ja millest ma ka kergelt unistanud on ka muidu see Ammende Villa pakket...
PÄIKESELOOJANGU ÕHTUSÖÖK
Kõrgel, Ammende Villa lossitornis, on võimalik vaid kahekesi nautida romantilist Päikeseloojangu õhtusööki küünlavalgel: sampanja päikese loojumise hetkel, hõrgud road, luksuslikud veinid ja hetked kallimaga… Iga päev on vaid üks päikeseloojang, mis ei kordu enam kunagi....Kunagi kui niisama käisin seal lossitornis siis mõtlesin,et sellest ideaalsemat kohta vist olemas ei oleks :)
Tuesday, September 4, 2012
Mis su number on ...
Kümme
Kümme tegurit, mis teevad mind õnnelikuks:
Ma olengi suht õnnelik inimene, või njoo selline positiivne, kuna alati võiks kurb,vihane vms olla,aga milleks ?!? sellega käiksin ainult iseendale ajudele mitte kellegile teisele ja alati tulebki optimistlik olla ;) Naerata ja maailm naeratab sulle vastu :) aga ma üritan 10asja siis leida, kuigi see on suht keeruline
1) Kool ( jaa olen nolifer, aga mulle meeldib mu eriala lihtsalt niipalju,et see teeb mind õnnelikuks, kui saan selles valdkonnas uusi teadmisi)
2) Pere ( olen arvamusel,et hea liivakast määrab kõik, nii palju kui inimestega kokkupuuteid on siis,kui liivakast natsa mäda on siis ka inimene on natuke teist moodi iseloomuga ja öeldakse,et laps on oma kodupeegel. Mind teeb õnnelikuks,et mul on toetav pere, kes kõigi mu hullustega alati on nõustunud, isegi kui neile ei meeldi nad toetavad)
3) Edukus ( Olen kahjuks/õnneks hästi auahne inimene ja meeldib alati esimene olla jms, kasvõi läbi ussi m****augu,aga peab saama,et kui uksest ei saa lähen aknast, aga tahtejõud ja töökus viivad sihile. Pole inimene, kes jääb ootama,et miski suhu kukuks, vaid meeldib asjad ise saavutada ja jõuda eesmärgini. Mu tähtkuju on ka vastav, mis seda toetab :D )
4) Sõbrad
5) Ma ei oska sellele nimetus anda,aga igaljuhul näiteks kui olen mingi ülesande endale võtnud ja kui selle ülesandega hakkama saan, siis peale seda on s**aks hea tunne ja selline rahulolu,et hoia ja keela
6) Hea uni ( Näidage mulle inimest, kes magab öösel kehvasti ja peale seda on õnnelik...sellist pole olemas. Hea öine uni on uue hea päeva stardipakuks)
7)Tervis ( Hetkel olen haige ja ikka väga ebamugav on olla)
8) Mõnus õhtu endale kalli inimesega ( Pole olemas paremat asja, kui sul on väga raske päev seljataga ja siis õhtul lihtsalt olla koos endale olulise inimesega. See paneb ikka kõigil südame põksuma ja rõõmutunnet tundma)
9) Siin punktis on kõik väiksed asjad, mida ma ei jaksa ülesse loetleda !Aeg-ajalt tasub teha paus, et aeg peatada. Niikuinii tormab enamik meist igapäevastest tegemistest nii läbi, et tähelegi ei pane ja tuleb leida ka väikestes asjades rõõmu :)
10) Raha ( Oleme realistid. Minu arust need ajavad mulli,kes ütlevad,et raha pole oluline jms. Võib-olla hipidele pole?!? aga pole raha pole elukohta...pole võimalusi tegelda asjadega, mis meeldivad, pole võimalik see ja see ja seee ehk siis raha on oluline. Rääkigu osad mida tahavad.
Monday, September 3, 2012
3x3
Noniii
Kuidas olen enda vaenlane ?
Enda vaenlane olen sellega,et tegelt olen hästi kinnine inimene ja ma ei oska vabandada, tundub ju ülilihtne eks,aga vot minujaoks on hästi raske vabandada. Mäletan,et väiksena tegin mingit pätti vennaga ja siis pandi meid algul nurka seisma ja siis pidime vabandust paluma ja andestama, mu vend kohe jooksis vabandama ja hellust jagama, aga mina ültesin EIII ja seisin terve jõuluõhtu nurgas oma kanguse tõttu. Tihti on olnud olukordi, kus ma ise ka tean,et olen süüdi ja peaks vabandama,aga oooeiii, üritan,et asi edasi läheks ja viimases hädas vabandan. Samas kui ma vabandan on see tõsiselt siiras ja südamest mõeldud, et ma pole inimene, kes üle õla viskaks vabanduse. Kinnine,et ma ei räägi oma tunnetest jms ja siis mõnikord mõeldakse,et olen hull pohhuist,aga lihtsalt ma olen metalllammas, kellel metallkorpus,aga kuldsüda sees ;) PS! see lause on ühes horoskoobi raamatus kirjas, mitte ma ei tee egolendu :D
TÜÜPILINE HANI--prääks--prääks
Hani pole spontaanne, ta on väga jõuline, visa, tõsise ellusuhtumisega ning tal on hirm pettumuste ees. Hani ajab kvaliteeti taga, ülejala tehtud asjad ajavad ta vihale.
Armastuses meeldib Hanele mitmel rindel lõbutseda, kuid ta on truu vaid ühele. Ta võtab abielu sama tõsiselt nagu oma tööd. Hane armuelu on kirglik ja võrgutav.
Karjääriredelil ei jäta Hani oma tulevikku juhuse hooleks, vaid paneb plaanid paika ja saavutab oma tahtmise. Enamik firmajuhte on Hane märgi all sündinud.
Kuidas olen enda vaenlane ?
Enda vaenlane olen sellega,et tegelt olen hästi kinnine inimene ja ma ei oska vabandada, tundub ju ülilihtne eks,aga vot minujaoks on hästi raske vabandada. Mäletan,et väiksena tegin mingit pätti vennaga ja siis pandi meid algul nurka seisma ja siis pidime vabandust paluma ja andestama, mu vend kohe jooksis vabandama ja hellust jagama, aga mina ültesin EIII ja seisin terve jõuluõhtu nurgas oma kanguse tõttu. Tihti on olnud olukordi, kus ma ise ka tean,et olen süüdi ja peaks vabandama,aga oooeiii, üritan,et asi edasi läheks ja viimases hädas vabandan. Samas kui ma vabandan on see tõsiselt siiras ja südamest mõeldud, et ma pole inimene, kes üle õla viskaks vabanduse. Kinnine,et ma ei räägi oma tunnetest jms ja siis mõnikord mõeldakse,et olen hull pohhuist,aga lihtsalt ma olen metalllammas, kellel metallkorpus,aga kuldsüda sees ;) PS! see lause on ühes horoskoobi raamatus kirjas, mitte ma ei tee egolendu :D
TÜÜPILINE HANI--prääks--prääks
Hani pole spontaanne, ta on väga jõuline, visa, tõsise ellusuhtumisega ning tal on hirm pettumuste ees. Hani ajab kvaliteeti taga, ülejala tehtud asjad ajavad ta vihale.
Armastuses meeldib Hanele mitmel rindel lõbutseda, kuid ta on truu vaid ühele. Ta võtab abielu sama tõsiselt nagu oma tööd. Hane armuelu on kirglik ja võrgutav.
Karjääriredelil ei jäta Hani oma tulevikku juhuse hooleks, vaid paneb plaanid paika ja saavutab oma tahtmise. Enamik firmajuhte on Hane märgi all sündinud.
Sunday, September 2, 2012
Armastus on vaimutuli
Nonii, kuna mul niikuinii on kõik sassis siis challenge peaks täna kaheksas päev olema,et kuidas siis see südameke võita...
Tegelt ma ei tea ise ka...pani lausa mõtlema see küsimus. See vist ise tuleb tegelt? Osad inimesed meeldivad ja osad ei, osad kohe eritipalju ja sealt kasvab kiindumus välja ja lõpuks armastus?!? Usaldus ja tähelepanu on ehk üks asi,kuidas südant võita. Armastus ei tähenda teineteise jõllitamist, vaid koos ühte suunda vaatamist, kuna ma ise tean vägahästi, mida ma siit elult tahan siis ehk ka rohkem tähelepanu köidavad inimesed, kes sama teavad, mitte ei ela sihitult ringi. Südant saab võita, kui näitad inimesele välja,et hoolid temast ja on oluline jne.. Tegelt on maailmas tõestama,et miks osad inimesed teineteist armastavad,et kuidas see tekib jne ;) Elutarkus on ka asi, mis mu südant kindlasti köidab veits rohkem, kui inimestel on lai silmaring ja nad oskavad enamvähem igalteemal kaasarääkida ja kui abi vajada siis oskavad aidata jms :) Ühesõnaga kannatlkkus on kibe, aga selel viljad magusad ;)
Ps...muud juttu kah. Toimus siis rebastelaager ja tundub,et see aasta on üpris ägedad rebased ja väga äge oli nendega. Reedel tegime majatuuri ja muud juttu rääkisime neile ja eile oli haiglaring ning koolis tegvus ning õhtul oli tutvumispidu, kus tegelt oli natsa vähe inimesi,aga ikka oli äge ja tundus,et kõigile ka meeldis ja tuldi kaasa tegema jms :) Homme siis aktus, kus läheme tutvustame ennast,et kui neil muresid saavad ikka ÜE poole pöörduda, kuna ikka on ägedam muredega noorte poole pöörduda, kui õppejõudude :) ja üleüldse reedel mõtlesin,et pean kuskil olema ja miskit tegema,et selline imelik tunne oli sees,et miski on valesti..hmmm pärast või noh alles täna tuli meelde,et koosolek oli see, kus pidin olema (i)
Tegelt ma ei tea ise ka...pani lausa mõtlema see küsimus. See vist ise tuleb tegelt? Osad inimesed meeldivad ja osad ei, osad kohe eritipalju ja sealt kasvab kiindumus välja ja lõpuks armastus?!? Usaldus ja tähelepanu on ehk üks asi,kuidas südant võita. Armastus ei tähenda teineteise jõllitamist, vaid koos ühte suunda vaatamist, kuna ma ise tean vägahästi, mida ma siit elult tahan siis ehk ka rohkem tähelepanu köidavad inimesed, kes sama teavad, mitte ei ela sihitult ringi. Südant saab võita, kui näitad inimesele välja,et hoolid temast ja on oluline jne.. Tegelt on maailmas tõestama,et miks osad inimesed teineteist armastavad,et kuidas see tekib jne ;) Elutarkus on ka asi, mis mu südant kindlasti köidab veits rohkem, kui inimestel on lai silmaring ja nad oskavad enamvähem igalteemal kaasarääkida ja kui abi vajada siis oskavad aidata jms :) Ühesõnaga kannatlkkus on kibe, aga selel viljad magusad ;)
Ps...muud juttu kah. Toimus siis rebastelaager ja tundub,et see aasta on üpris ägedad rebased ja väga äge oli nendega. Reedel tegime majatuuri ja muud juttu rääkisime neile ja eile oli haiglaring ning koolis tegvus ning õhtul oli tutvumispidu, kus tegelt oli natsa vähe inimesi,aga ikka oli äge ja tundus,et kõigile ka meeldis ja tuldi kaasa tegema jms :) Homme siis aktus, kus läheme tutvustame ennast,et kui neil muresid saavad ikka ÜE poole pöörduda, kuna ikka on ägedam muredega noorte poole pöörduda, kui õppejõudude :) ja üleüldse reedel mõtlesin,et pean kuskil olema ja miskit tegema,et selline imelik tunne oli sees,et miski on valesti..hmmm pärast või noh alles täna tuli meelde,et koosolek oli see, kus pidin olema (i)
Teekonna raske jätkamine....
Nii viimased päevad olen unaruses juba oma võistlusega,aga ei anna alla ;)
Kuuendale ma ise ei oska vastata, et seda peaks kellegilt teiselt küsima siis..Õnnenumber seitse !
Isa juures meeldib tema huumor. Sealt olen ma ka selle musta huumorisoone pärinud ja mõnikord on nii naljakas, kuidas ta ema kallal nokib, aga mu ema on hullult heasüdamlik ja ei mõista nalja ja siis solvub ja majandavad omavahel. Kui mõnikord keegi kuuleb, kuidas isaga räägime vms siis paljud on öelnud,et lõpetage ära, mis te tülitsete, tegelt me nsm norime üksteist, kuna mõlemad saame aru naljaga tögamisest ja kumbki ei taha allajääda, siis tulebki mõnikord nagu meil oleks tüli :D Tegelt ei :)Ps. ma ei tea kas see iseloomujoon vms on,aga isa juures meeldib räigelt see, kuidas ta oskab rahaga ümber käia.See on lihtsalt uskumatu,kuidas üks inimene suudab ära nii hästi majandada. Seda majandusliku mõtlesmist samasugust nagu tal sooviks mina ka :)
Ema juures nagu ka ennem ütlesin siis tema heasüdamlikus, täpselt nagu ta oma ema ehk mu vanaema. Mu ma on nii palju ohverdanud jms, et peaasi,et meil vennaga hea oleks ja kõik mu hullumeelsused, mis mul on tekkinud siis ema on alati mind toetanud ja lasknud ka neid teha. Ta alati tahab,et kõigil hea oleks ja tihti ma näen, kuidas üks sugulane teda räigelt ära kasutab, aga ikka ema astub samasse ämbrisse edasi ja alati aitab jne.
Saturday, September 1, 2012
Missugused inimesed mind köidavad
Viiisviiisviiisviis
Nii eile blogi ehk jaaa jäin ühepäeva hiljaks,aga see on andeks antav (A)
Nii inimesed...mul endal on väga must huumor ja sellepärast mind köidavad väga palju inimesed, kes ise suudavad musta nalja toota ja sellest ka arusaada. Elutarkus on kindlasti teine asi, kuna mulle meeldib kui inimestel on elusiht ja nad teavad, miks nad siin elus on,et mida nad teha tahavad, mitte ei hädalda koguaeg,et issssand see on niii valesti ja see igav jne, vaid meeldivad kui inimesed ei virise, vaid teevad sammud ise paremusepoole, kuna tõesti paljud inimesed virisevad ja hädalvad jne, aga kas te pole mõelnud,et kõigepealt kui näpuga teise suunas näitad siis kolm näppu näitab sinupoole ;) Mis veel? Tegelt on see keeruline. Meeldib füüsiline tõmme. Ma ei mõtle siin lähedust vms, vaid lihtsalt osade inimestega klapib kuidagi kohe ja leiab ühised teemad ja tahetakse koguaeg kokku saada jne ja osadega. Nad on väga toredad jne, aga miski häirib koguaeg ehk siis jutumõte oli,et osad inimesed sobivad füüsiliselt ja osad ei ehk osadel on niinimetatud tõmme üksteise vastu ja see tõmme võib ka negatiivne olla. Kindlasti meeldivad ka väga aktiivsed inimesed, kellel on sadamuud kohustus töö kõrval ,kuna see näitab,et inimesed on head ajaplaneerijad, korraldajad jms :) Ning kindlasti inimesed, kes hoolivad ja ei karda seda välja näidata, vaid ongi kohe ausad ja otsekohesed :)
Thursday, August 30, 2012
Neljas päev
Noniiii...
Üks kirg mu elus...
Suurimaks kireks ehk siis hetkel on meditsiin. Kõik sai alguse mingi 17aastat tagasi, kui olin kuskil kolmene ja rääkisin,et minust saab õde...õde.. maeitea, miks ma ei ölenud,et minust saab arst, aga seda õe laulu ma laulsin. Vanemad ju tegelesid sellelajal loomadega ja ilmselgelt tuli ennem müümist nad ära killida ning siis mina mängisin väiksena verega ja tükeldasin seakopsusid, südant jms. Ültesin, et teen uuringuid,et läheb vaja...lapsemõistus?!? Igaljuhul aeg läks edasi ja mingiaeg ültesin,et minust saab seksoloog, et see oli see periood, kus kõik küsisid,et kelleks saada tahad ja kui vastuse lajatasin olid kõik vait ja ei tulnud enam piuksugi. 9nda klassis soovisin minna kokkaks....whaat...siiani olen tänulik,et mu vanemad ütlesid kindla ei sellele ja nii ma keskkooli läksin. Mõtlesin ikka,et saan meditsiini valdkonda,et see oleks üliäge, aga hirmul suured silmad ja nii ma mõtlesin,et see ikka keeruline jne ja natuke kõhklesin ning mõtlesin õigusteaduse peale vahepeal. Mulle hullult meeldib vaielda ja otsida alati agasid,et mul oleks õigus :D jne...aga igaljuhul mu vanemad ütlesid,et kas pole neid liigapalju ja töötud on nad pealekauba ja nagu igaüks meist head elu tahavad siis mõtlesin,et suva,et püüdlen ikka seda meditsiini kohta ja nii läks..saingi TTK-sse sisse ja siiani sellega ikka väga rahul ja õnnelik. Kindlasti mu soov pole eluaeg õde olla, vaid meditsiini valdkonnas saan kuhuiganes edasi areneda ja liikuda, kunagi pole seal hilja hoopis mingi suund valida jne. Suur pluss on see,et ma saan ka enamjaolt absoluutselt igas riigis tööd ja töötuks ei jää. Jah paljud on öelnud,et issand,et kui õige töö siis ei tohi palgale jms mõelda, aga kuulge oleme realistid, kas te oskate näidata ühte inimest, kes töötaks nsm ?!? Ma vastan teie eest. Sellist inimest pole olemas ;) Nii,et jah..üks kirg mu elus on meditsiin. Seal saab igalepoole edasi liikuda, mitte kunagi ei tule seina ette ;) Just see mulle meeldib.
Üks kirg mu elus...
Suurimaks kireks ehk siis hetkel on meditsiin. Kõik sai alguse mingi 17aastat tagasi, kui olin kuskil kolmene ja rääkisin,et minust saab õde...õde.. maeitea, miks ma ei ölenud,et minust saab arst, aga seda õe laulu ma laulsin. Vanemad ju tegelesid sellelajal loomadega ja ilmselgelt tuli ennem müümist nad ära killida ning siis mina mängisin väiksena verega ja tükeldasin seakopsusid, südant jms. Ültesin, et teen uuringuid,et läheb vaja...lapsemõistus?!? Igaljuhul aeg läks edasi ja mingiaeg ültesin,et minust saab seksoloog, et see oli see periood, kus kõik küsisid,et kelleks saada tahad ja kui vastuse lajatasin olid kõik vait ja ei tulnud enam piuksugi. 9nda klassis soovisin minna kokkaks....whaat...siiani olen tänulik,et mu vanemad ütlesid kindla ei sellele ja nii ma keskkooli läksin. Mõtlesin ikka,et saan meditsiini valdkonda,et see oleks üliäge, aga hirmul suured silmad ja nii ma mõtlesin,et see ikka keeruline jne ja natuke kõhklesin ning mõtlesin õigusteaduse peale vahepeal. Mulle hullult meeldib vaielda ja otsida alati agasid,et mul oleks õigus :D jne...aga igaljuhul mu vanemad ütlesid,et kas pole neid liigapalju ja töötud on nad pealekauba ja nagu igaüks meist head elu tahavad siis mõtlesin,et suva,et püüdlen ikka seda meditsiini kohta ja nii läks..saingi TTK-sse sisse ja siiani sellega ikka väga rahul ja õnnelik. Kindlasti mu soov pole eluaeg õde olla, vaid meditsiini valdkonnas saan kuhuiganes edasi areneda ja liikuda, kunagi pole seal hilja hoopis mingi suund valida jne. Suur pluss on see,et ma saan ka enamjaolt absoluutselt igas riigis tööd ja töötuks ei jää. Jah paljud on öelnud,et issand,et kui õige töö siis ei tohi palgale jms mõelda, aga kuulge oleme realistid, kas te oskate näidata ühte inimest, kes töötaks nsm ?!? Ma vastan teie eest. Sellist inimest pole olemas ;) Nii,et jah..üks kirg mu elus on meditsiin. Seal saab igalepoole edasi liikuda, mitte kunagi ei tule seina ette ;) Just see mulle meeldib.
Wednesday, August 29, 2012
Aeg annab kõik
A.Einstein on öelnud, et ma ei mõtle kunagi tulevikule. See jõuab niigi liiga ruttu kätte.
Tegelt nii see ka on,aga olgu võtsin endale selle kohustuse 15päeva miskit kribada siis kolmandapäeva ülesanne ongi kuidas ma kujutan 10aasta pärast ennast jms
Poah...tegelt see on nii raske küsimus, kuna me võime mõelda midaiganes...10aasta pärast peaks kindlasti mul magister käes olema ja kindlasti töötan meditsiinisektoris kuskil...Kujutanette, et sellelajal on mul ka nöör kaelas ehk pangalaen :D Kahjuks tänapäeval on ülikeeruline osta endale ise korter veelvähem maja, kui sul just vanemate poolt pole rahakohvrit kaasas või jah kindlasti on ka muid varjante ;) Igaljuhul jah 10aasta pärast kujutanette,et on juba oma kodu olemas ja elukaaslane ja 2-last ning koer :D Jah minu kodus peab olema koer kindlasti :) Kui mul hetkel oleks reaalselt aega,et koeraga ka päevaselajal tegelda siis oleks mul ka praegu oma nähvitsake. Tegelt on see keeruline küsimus, kuna ma olen inimene, kes elab hetkel, mitte ei mõtle aastaid ette jne. Tuleb see, mis tulema peab ja ega ta tulemata jää :)
Ilusat sügist Teile ;) Kuna minuarust ikka suht jahe on ja tuleb vaikselt hakata end riidesse pakkima ;) Have fun!
Tegelt nii see ka on,aga olgu võtsin endale selle kohustuse 15päeva miskit kribada siis kolmandapäeva ülesanne ongi kuidas ma kujutan 10aasta pärast ennast jms
Poah...tegelt see on nii raske küsimus, kuna me võime mõelda midaiganes...10aasta pärast peaks kindlasti mul magister käes olema ja kindlasti töötan meditsiinisektoris kuskil...Kujutanette, et sellelajal on mul ka nöör kaelas ehk pangalaen :D Kahjuks tänapäeval on ülikeeruline osta endale ise korter veelvähem maja, kui sul just vanemate poolt pole rahakohvrit kaasas või jah kindlasti on ka muid varjante ;) Igaljuhul jah 10aasta pärast kujutanette,et on juba oma kodu olemas ja elukaaslane ja 2-last ning koer :D Jah minu kodus peab olema koer kindlasti :) Kui mul hetkel oleks reaalselt aega,et koeraga ka päevaselajal tegelda siis oleks mul ka praegu oma nähvitsake. Tegelt on see keeruline küsimus, kuna ma olen inimene, kes elab hetkel, mitte ei mõtle aastaid ette jne. Tuleb see, mis tulema peab ja ega ta tulemata jää :)
Ilusat sügist Teile ;) Kuna minuarust ikka suht jahe on ja tuleb vaikselt hakata end riidesse pakkima ;) Have fun!
Tuesday, August 28, 2012
Bucket List
Algul mõtlesin,et ohhh see on lõdvapunkt,aga oooeiii...aga eks mingid unistused oled igaljuhul ja kunagi C ütles,et sihi kuud ja tähtedele saad ikka pihta ;)
1) Lõpetada praegune Tervishoiu Kõrgkool väga edukalt :)
2) Saada peale esimest haridust kätte magistrike
3) Psss see on idiootne ja tegelt ma tean,et nii ei tee never, aga ikka panen ta siia,et kui magister käes siis minna välismaale doktorit tegema ja saada tulevikus mõne osakonna juhatajaks ;)
4) Langevarjuhüpe
5) Ma ei tea, miks, aga Hiinaga on mul mingi värk naah...tahan selle müüri ikka pikalilükata,et Hiina reis on ka üks tuleviku unistustest, kui paljud unistavad mingist Hawai or whatever kohtadest siis mul on hoopis vastupidi. Paljud peavad mind siiani opakaks,et ma Bulgaariassegi lähen :D
6)Tahaks Rannakülla kunagi mingi mõnusa suvila ehitada, kus suvel olla ja nautida sealset keskkonda. Selline pesake iseendale :)
Vot nüüd läheb keeruliseks ja kui mõni on mõelnud,et kuradi nahaal,et kõik materjaalsed asjad jms siis see ongi ASJADE list...lapsed jms pole asjad :)
7) See on puhtalt minukätes, aga sooviks vanaema hästi õnnelikuks teha :) Maeiteagi kuidas, kuna ta alati ülteb,et ta ei vaja miskit,et tal pole vaja jne. Ma olen uurinud ta unistusi jne, aga neid ta mulle ei ütle,ütleb peaasi,et ta lapsed ja lapse-lapsed oleksid õnnelikud siis on tema ka, aga ikkagist lähetulevikus tahaks miskit talle teha,et kuidagimoodi tema suure südame eest Äitäh öelda ja talle rõõmu valmistada. Tahna laste-lastest fotoalbumi teha ja juttu juurde kirjutada, see teeks tema südamele kindlasti pai, kuna ta on inimene, kellele meeldib fotoalbumeid vaadata jne :)
Nii nüüd 3 jääb tühjaks, kuna ma mõtlen veel :)
Ps. ma jäin realistiks ja kirjutasin asjadest, mis reaalselt sõltub minust endast :)
8)
9)
10)
1) Lõpetada praegune Tervishoiu Kõrgkool väga edukalt :)
2) Saada peale esimest haridust kätte magistrike
3) Psss see on idiootne ja tegelt ma tean,et nii ei tee never, aga ikka panen ta siia,et kui magister käes siis minna välismaale doktorit tegema ja saada tulevikus mõne osakonna juhatajaks ;)
4) Langevarjuhüpe
5) Ma ei tea, miks, aga Hiinaga on mul mingi värk naah...tahan selle müüri ikka pikalilükata,et Hiina reis on ka üks tuleviku unistustest, kui paljud unistavad mingist Hawai or whatever kohtadest siis mul on hoopis vastupidi. Paljud peavad mind siiani opakaks,et ma Bulgaariassegi lähen :D
6)Tahaks Rannakülla kunagi mingi mõnusa suvila ehitada, kus suvel olla ja nautida sealset keskkonda. Selline pesake iseendale :)
Vot nüüd läheb keeruliseks ja kui mõni on mõelnud,et kuradi nahaal,et kõik materjaalsed asjad jms siis see ongi ASJADE list...lapsed jms pole asjad :)
7) See on puhtalt minukätes, aga sooviks vanaema hästi õnnelikuks teha :) Maeiteagi kuidas, kuna ta alati ülteb,et ta ei vaja miskit,et tal pole vaja jne. Ma olen uurinud ta unistusi jne, aga neid ta mulle ei ütle,ütleb peaasi,et ta lapsed ja lapse-lapsed oleksid õnnelikud siis on tema ka, aga ikkagist lähetulevikus tahaks miskit talle teha,et kuidagimoodi tema suure südame eest Äitäh öelda ja talle rõõmu valmistada. Tahna laste-lastest fotoalbumi teha ja juttu juurde kirjutada, see teeks tema südamele kindlasti pai, kuna ta on inimene, kellele meeldib fotoalbumeid vaadata jne :)
Nii nüüd 3 jääb tühjaks, kuna ma mõtlen veel :)
Ps. ma jäin realistiks ja kirjutasin asjadest, mis reaalselt sõltub minust endast :)
8)
9)
10)
Monday, August 27, 2012
Lühimaks vahemaaks kahe punkti vahel on otsetee
Ma arvan, kui antakse tiitel välja,et kes on kõigerohkem kirjutanud asju ja siis need prügikasti hoiule asetanud, siis mulle konkurents puuduks !!?!! Igaljuhul lasen ennast nakatada ja levinud on järsku see 15day Challenge värk ja see on vb asi,mis suudab mind kirjutama panna. Tegelt olen veitsa kuri enda peale,et nii kehv kirjutaja olen, kuna hiljem oleks päris hea lugeda, aga olgu vähem mula rohkem tegusid....
Nii esimesepäeva oma on siis... A little about you, age,occuation...
Tühipaljas pikaealisus võib olla hea neile, kes jälgivad elu pealtvaatajana. Ent neile, kes selles mängus osalevad, võib üks tund tunduda aastana ja üheainsa päeva töö igaviku saavutusena ( G. Heatter) Hetkel veel siis eluaastaid 20. Tegelt mu tsitaadil oli mõte ka,et eluaastaid oleks nagu vähe, aga ma julgen väita,et olen mõnest 40+ ka juba rohkem saavutanud ;) Noorena oli see nagu sajandi sündmus,kui sünnipäev kättejõudis, aga nüüd on see täiesti tavaline päev, lihtsalt tore,et üks hall juuksekarv juures ja 1meetri võrra hauale ligemal :D
Elan ma ikkagist tegelt veel Pärnust 40km lõunasse, riigipiiri ääres, kuigi jah kodus ma nüüd käin vähe, kuna elu surub teisi kohustusi peale, aga vahest tuleb nägu ka koduukse vahelt sisse pista,et ikka vanemad ära tunneks :) Paljud on minukäest küsinud,et olgu see on su vanematekodu jne,aga kus ma päriselt tunnen end elamas siis millegipärast ikka veel ülten,et ikka Pärnus jah, kuigi mul läheb Tartus nüüd teine aasta vaikselt hakkas jooksma ja loodan,et neid aastaid tuleb siia väga palju otsa, kuna Tartu on mu unistuste linn alati olnud. Ta on kuidagi nii vaikne ja mõnus ja südamelähedane. Ma ei tea miks see nii on :) Õnnelikud on need, kel on unistusi ja kes on valmis maksma vajalikku hinda, et need tõeks saaksid ja Tartu kolimisega on ka minu üks unistus siinkohal täitunud :) Ps ma leian,et mu bloginimi ei vaja eraldi lõiku endale, kuna ilmselgelt on see mu nimest alguse saanud.
Hobisid on seinast-seina. Olen selline äkiline inimene,et kui idee tuleb siis nii on, kui uksest ei saa lähen aknast, aga alla ei anna ennem, kui olen suutnud eesmärgi täita. Mu suurim hobi ongi praegu vist õppimine jah hobi, kuigi tegelt on see hetkel mu nn. töö, aga lihtsalt kui sa nii naudid asja, mida sa õpid siis see on lihtsalt suurepärane ja kui sind ei kihuta tagant entusiasm, võidakse sind entusiasmiga minema kihutada ;)
Suhtumine...see on kõige vundament, sinu tunnus- vaata,et oleksid positiivne
Usk...enda ainulaadsusse ja võimekusse- sa oled võitja!
Julgus...püüda ja mitte alla anda, kuni oled saavutanud oma eesmärgid.
Distsipliin...see tasub end ära tulemuste nöol, seda on vaja saavutusteni jõudmiseks
Entusiasm...istuta see endasse ja anna ka teistele !
Lust...ängib tähendusrikaste tulemuste saavutamisel olulist osa- saavutamine peab olema lõbus
Eesmärgid...Suuna pilk kõrgele ja siis veel kõrgemale
Lootus...See salajane tegur, mis kannustab sind tulemusrikastele tegudele
Initsiatiiv...alusta nüüd kohe ! Ei ära lükka seda homse peale,kuna siis tuleb veel ülehomme jne See tasub end tulemuste näol ära. See tähendab kindlameelsust tegutseda.
Ole...aus ja õiglane kõigis oma ettevõtmistes ja tegemistes
Teadmised...pinguta nende omandamise nimel, aga ennekõike siiski kasuta neid
Armasta..kõike, mida teed...olgu armastus kõigi su tegude ajend
Motivatsioon..see, mis sunnib sind tegudele. Saavutused eeldavad enesemotivatsiooni
Negatiivsus..väldi seda ja hoia endast eemale, eriti kui tegu on negatiivsete inimestega
Optimis..sa tead,et suudad, sest sa suudad seda
Harjutamine...viib edukusele, seega pead harjutam-harjutama-harjutama
Kvaliteet& Kvantiteet...saavutuste kaksikvennad, sinu visiitkaardid inimesena, saavutajana
Vastutustunne...et teed õiget asja sellepärast, et seda on õige teha
Enesehinnang...positiivne minapilt on hinamatu väärtusega näe enda oma kallal vaeva
Vastupidavus...nii vaimne kui ka füüsiline- see on võimatu kombinatsioon. Püüdle selle poole !!!?!!!
Mõistvus...tunne oma nõrku ja tugevaid külgi, rõhuta +omadusi
Moraalsus..olgu sinu elufilosoofias esimesel kohal
Võit...on tasu sinu jõupingutuste ja + suhtumise eest
Lisapingutus...ilma selleta ei saavuta midagi...kordaminekud eeldavad tööd...tööd
SINA...oled oma edusammude kõige olulisem komponent
Särtsakus..sinu teotahe, lase see valla, ära hoia tagasi
Ma üritan just neid asju oma elus jälgida ja siis ongi elu lihtne nagu lapsemäng ja jõuan oma elus kaugele ;)
woooo jõudsin ikka pikablogiga kohe maha ja võin end premeerida magamaminemisega ! Olge mõnusad ja väga ägedat kooliaastat Teile kõigile. Võtke sellest viimast, kuna kui te seda ei tee siis poelgi teil lastelastele põnevaid lugusid jutustada ;)
Friday, June 1, 2012
Praktika
Hetkel sõidan koju ja mõtlesin,et ajaviiteks bussis kirjutan praktikast. Esimene praks oli siis Tammiste Hooldekodus ja see oli uskumatult äge praktika. Olen siiamaani suure-suure tänu võlgu Kertule, kes mind sinna kutsus,kuna ise olin nagu peata kana ja ei teadnud kuhu minna. Ausalt öeldes olin suur pessimist ja kartsin praktikaid, aga kõik on uskumalt vinge olnud ja nii kogemuste rohke. Esialgne arvamus oli ikka,et hooldekodu on tegelikult koht kuhu inimesed oma viimaseid elupäevi ootama lähevad, aga hoopis vastupidi. Tegelikult on nad nii elurõõmsad ja positiivsed vaatamata oma raskustele. Nad on käinud läbi pikka elutee ja ikka jätkub neil aega ja tahtmist olla üdini positiivne. Kahju on ainult töötajate nappusest, kuna töötajatel ei jää aega nendega piisavalt suhelda, tegelt vist isegi jääks,aga väheks jääb tahtmisest või maeiteagi millest. Kõige rohkem sealsel praktikal arenesin vaimsepoole pealt, kuna vaimselt on see töö raske. Nendega suhtlemine ja pinge talumine. Suhtlemine raske,kuna öeldakse,et eakas on nagu väike laps ja täpselt nii ka tegelikult on. Igaüks oma iseloomuga aja oma tahtmistega.
Teine praktika hetkel käib ja selle teen Klaabu lasteaias....kartsin seda vist veelrohkem kui eaka praksi, kuna ma eitea...mina ja 20last ??!?? vist ei käi ühes lauses,aga hoopis vastupidi. Olen igapäev teinud 11h vahetusi ja täna oli nii raske sealt ära tulla bussile, kuna nad on ju nii armsad. Ma olen sobitusrühmas, kus on natukene kangema iseloomuga lapsed ja neist igaühele tuleb omamoodi läheneda ja igaüks on oma nõudmistega. Selgelt on kujunenud välja kamba liidrid ja siis lapsed, kes liidtritel lasevad ennast sedasi käsutada,et kahju vaadata, aga mis mina sinna parata saan. Päevad mööduvad enamjaolt mängides ja lapsi sööma meelitades... Väga maitsvad toidud on seal ja välimuselt ka väga isuäratavad, aga selline kauplemine käib,et nad sööma saada. Üks poiss jääb alati jookmises teiseks ja siis ütlesin,et K sööb kenasti putru ja sellepärast jookseb alati kõige kiiremini...see taktika vist töötab, kuna nüüd järjest on ta alati ka teistportsu küsinud. Lastel on 12-15.00 unepaus ja siis kui nad ärkavad on nii armsalt unised ja torisevad ringi. Tihti olen linnapeal näinud kollastevestidega lasteaia rühmasid jalutamas ja naernud,et niii armsad ja nüüd käisin ise lastega botaanikaaias ning see oli minujaoks täiesti uus,et nende rivvi panemisel on totaalne strateegia mäng,et kiiremad ette ja taha ning venivillemid keskele. Naabrivalve on ka väga kõva lastel. Niii kui üks pätti teeb siis teine tuleb kohe kituma...kui küsida,et kes midagi tegi siis läheb ka kohe laadaks lahti,et mina ei teinud...J on ka väga äge poiss,kes koguaeg tuleb minujuurde kitule,et see lõi teda, või tõukas vms..aga tegelt koguaeg ise alustab. Rühmas on ka üks venelaps, kes tegelt venekeelt eriti ei mõista,aga vanemad on väga tublid,et on pannud ta eesti lasteaeda, kuna seal võtab keele kõige kiiremini omaks. Olen teinud juba üle 55 tunni täis ja nädal nüüd pausi ja siis lähen tagasi. Pikendan seda aega,et lasteaias olla, kuna olen juba kindel,et seal hakkan ka vabatahtlikult käima, kuna nad on lihtsalt nii ägedad. Isegi mu juhendaja tuli küsima,et kas 11h liiga palju pole ja hoopis vastupidi, kuna tõsiselt seal aega lendab ja ei saa arugi,kui rühmas ongi viimane laps ja tuleb koju minna.
Üks mis kindel on see,et mina õpin õiget eriala. See kool ja sealsed inimesed ja kõik see praktiline tegevus on lihtsalt niii äge...See aasta on tõsiselt kiiresti möödunud ja ausaltöeldes lausa kahju,et niii kiiresti.
Teine praktika hetkel käib ja selle teen Klaabu lasteaias....kartsin seda vist veelrohkem kui eaka praksi, kuna ma eitea...mina ja 20last ??!?? vist ei käi ühes lauses,aga hoopis vastupidi. Olen igapäev teinud 11h vahetusi ja täna oli nii raske sealt ära tulla bussile, kuna nad on ju nii armsad. Ma olen sobitusrühmas, kus on natukene kangema iseloomuga lapsed ja neist igaühele tuleb omamoodi läheneda ja igaüks on oma nõudmistega. Selgelt on kujunenud välja kamba liidrid ja siis lapsed, kes liidtritel lasevad ennast sedasi käsutada,et kahju vaadata, aga mis mina sinna parata saan. Päevad mööduvad enamjaolt mängides ja lapsi sööma meelitades... Väga maitsvad toidud on seal ja välimuselt ka väga isuäratavad, aga selline kauplemine käib,et nad sööma saada. Üks poiss jääb alati jookmises teiseks ja siis ütlesin,et K sööb kenasti putru ja sellepärast jookseb alati kõige kiiremini...see taktika vist töötab, kuna nüüd järjest on ta alati ka teistportsu küsinud. Lastel on 12-15.00 unepaus ja siis kui nad ärkavad on nii armsalt unised ja torisevad ringi. Tihti olen linnapeal näinud kollastevestidega lasteaia rühmasid jalutamas ja naernud,et niii armsad ja nüüd käisin ise lastega botaanikaaias ning see oli minujaoks täiesti uus,et nende rivvi panemisel on totaalne strateegia mäng,et kiiremad ette ja taha ning venivillemid keskele. Naabrivalve on ka väga kõva lastel. Niii kui üks pätti teeb siis teine tuleb kohe kituma...kui küsida,et kes midagi tegi siis läheb ka kohe laadaks lahti,et mina ei teinud...J on ka väga äge poiss,kes koguaeg tuleb minujuurde kitule,et see lõi teda, või tõukas vms..aga tegelt koguaeg ise alustab. Rühmas on ka üks venelaps, kes tegelt venekeelt eriti ei mõista,aga vanemad on väga tublid,et on pannud ta eesti lasteaeda, kuna seal võtab keele kõige kiiremini omaks. Olen teinud juba üle 55 tunni täis ja nädal nüüd pausi ja siis lähen tagasi. Pikendan seda aega,et lasteaias olla, kuna olen juba kindel,et seal hakkan ka vabatahtlikult käima, kuna nad on lihtsalt nii ägedad. Isegi mu juhendaja tuli küsima,et kas 11h liiga palju pole ja hoopis vastupidi, kuna tõsiselt seal aega lendab ja ei saa arugi,kui rühmas ongi viimane laps ja tuleb koju minna.
Üks mis kindel on see,et mina õpin õiget eriala. See kool ja sealsed inimesed ja kõik see praktiline tegevus on lihtsalt niii äge...See aasta on tõsiselt kiiresti möödunud ja ausaltöeldes lausa kahju,et niii kiiresti.
Friday, May 18, 2012
Aastake eluteel tallatud...
Ligikaudu aasta tagasi kirjutasin ma paberile read.. Inimene on see kelleks ta end ise teeb. J-P. Sartre..ehk kirjutasin niiöelda küpsuskirjandit..eksamid, mis on mõeldud välja,et lühendada eluiga (I) Nii tark kui sa ka ei oleks siis närv tuleb ikka sisse,et mis saab edasi...äkki põrun...ja eriti mina,kes kahjuks on see inimene,kellel on eksaminärv väga tugev, isegi kui tean,et oskan siis ikkagist olen paanikaosakond. Palju on soovitanud ennem soojendus sisse võta, äkki ükskord proovin järgi!!?!!
Aasta on mööda läinud keskaaegadest...suvel tuli viia paberid igalepoole koolidesse,et elu jätkata, kuna kahjuks tänapäeva ühiskonnas on see nagu kivisse raiutud,et peale keskat vuttvutt vudid ülikooli tarkust taga ajama..Julged võtavad aasta vabaks,et selgusele jõuda, mis edasi, suur osa lähevad peavees õppima erialale, mida nad ei armasta ja õppivad seda, kuna on tekkinud arusaam,et midagi pean ju õppima, aga nad ise ei naudi seda. Mina ise- minul oli ainuld üks valik-meditsiin ja ei mingi juhul arst,vaid hoopis medõde, kuna arst ravib haigust ja õde haiget. Nii paljud on mulle näpuga näidanud,et issand loll ei saanud arsti sisse õpib õeks,et see pole kellegi eriala ja mingi jooksupoiss arstil..ohkallikesed, teile tahaks öelda,et tehke asjad endale selgeks palun. Eestis on olukord nii kaugel,et õed õpivad farmakoloogiat põhjalikult , kuna tahetakse lähitulevikus minna nii kaugele,et õed võivad ka rohte välja kirjutada. Üksosa mu tuttavaid on öelnud,et olen laisk,et õde õpib paar aastat, aga arst 11a sellepärast??!??-Oheiiii ma tahan lõpetada praeguse kooli ja edasi minna magistrisse ( juba on kokku 6,5a) ning kui kõrgemadjõud mind soosivad siis edasi välismaale doktorit tegema ja ka sinna kaovad aastad. Mind on õpetatud nii,et sihi kuud tähtedele saad ikka pihta..
Alustasin tänast postitust Sartre sitaadiga...Miks??!?? kuna minujaoks peab just see paika. Olen see,kelleks ma end ise teen.Tänapäeva moodsate ühiskondade üks kindlamaid tunnuseid on valikuvabadus ja olen teinud sellised valikud,et ma ei pea midagi kahtsema. Läksin peaees Tartusse elama..korterit üürisin võhivõõrastega...linn kõik oli võõras, aga see tegi veel tugevamaks isiksuks,kes olen. Kanditeerisin sügisel ka KTK-sse kuhu mind vastu võeti..seda imestan siiani ja see on üks suuremaid kordaminekuid selle aasta jooksul. Need kogemused, mida sealt saan eluks on hindamatud. Alles hiljuti peresõbrad ütlesid,et olid nii vaikne siin ja läksid Tartusse ja elad nii aktiivset elu,et ei suuda ära imestada ja mida sina juba kõikke näinud oled oma lühikse elujooksul. Kusjuures mõtlesin selle üle ja tõesti. Mu Cv-sse on nii mõndagi juba kirjutada ja nüüd lisanud sinna ka Bulgaaria...kandideerisin Erasmuseks ja woilaa sain koha endale...Palju on küsinud,et mis mul arus on,et miks Bulgaaria??!?? Miksmitte Hispaania või miski muu,aga just nimelt sellepärast,et keeled on rikkus, mida ei saa inimeselt ära võtta ja seal saan ma loodan vene keele selgeks saada ka kõnekeeles. Ma saan venekeelest aru,aga ei oska rääkida või njoo oskan,aga kardan ja olen märganud,et aina rohkem vuristan vanaemaga vene keelt rääkida (I) Tema muidugi siis nagu õnnesümbol kohe, kuna see tema üks unistus,et ma puhtalt vene keelt valdaks.
Täna siis käisime perega või njoo 3/4 perega ( üks ju Norras ajab trolle taga) Türil traditsioonilisel lillelaadal. Arutasime,et vist oli 10nes kord meil seal käia??!?? aga kes seda mäletab ja minujaoks see laat aina rohkem surem, või kuidagi muutub väiksemaks, aga vb sellepärast,et olen seal niipalju käinud ja õue on ka lilli nii täis,et ära enam ei mahu. Arutasime,et vanad tuleb välja juurida,et uued peale saaks panna (I) Minu isiklik haigus on ju liiliad ja absoluutselt tänane kindel ost oli jälle liiliad, ema naljatas,et pean omaette peenra kuhugi tegema, kuhu oma liiliad rivi löön.
Mõnusat suve nautimist Teile !!!!
Aasta on mööda läinud keskaaegadest...suvel tuli viia paberid igalepoole koolidesse,et elu jätkata, kuna kahjuks tänapäeva ühiskonnas on see nagu kivisse raiutud,et peale keskat vuttvutt vudid ülikooli tarkust taga ajama..Julged võtavad aasta vabaks,et selgusele jõuda, mis edasi, suur osa lähevad peavees õppima erialale, mida nad ei armasta ja õppivad seda, kuna on tekkinud arusaam,et midagi pean ju õppima, aga nad ise ei naudi seda. Mina ise- minul oli ainuld üks valik-meditsiin ja ei mingi juhul arst,vaid hoopis medõde, kuna arst ravib haigust ja õde haiget. Nii paljud on mulle näpuga näidanud,et issand loll ei saanud arsti sisse õpib õeks,et see pole kellegi eriala ja mingi jooksupoiss arstil..ohkallikesed, teile tahaks öelda,et tehke asjad endale selgeks palun. Eestis on olukord nii kaugel,et õed õpivad farmakoloogiat põhjalikult , kuna tahetakse lähitulevikus minna nii kaugele,et õed võivad ka rohte välja kirjutada. Üksosa mu tuttavaid on öelnud,et olen laisk,et õde õpib paar aastat, aga arst 11a sellepärast??!??-Oheiiii ma tahan lõpetada praeguse kooli ja edasi minna magistrisse ( juba on kokku 6,5a) ning kui kõrgemadjõud mind soosivad siis edasi välismaale doktorit tegema ja ka sinna kaovad aastad. Mind on õpetatud nii,et sihi kuud tähtedele saad ikka pihta..
Alustasin tänast postitust Sartre sitaadiga...Miks??!?? kuna minujaoks peab just see paika. Olen see,kelleks ma end ise teen.Tänapäeva moodsate ühiskondade üks kindlamaid tunnuseid on valikuvabadus ja olen teinud sellised valikud,et ma ei pea midagi kahtsema. Läksin peaees Tartusse elama..korterit üürisin võhivõõrastega...linn kõik oli võõras, aga see tegi veel tugevamaks isiksuks,kes olen. Kanditeerisin sügisel ka KTK-sse kuhu mind vastu võeti..seda imestan siiani ja see on üks suuremaid kordaminekuid selle aasta jooksul. Need kogemused, mida sealt saan eluks on hindamatud. Alles hiljuti peresõbrad ütlesid,et olid nii vaikne siin ja läksid Tartusse ja elad nii aktiivset elu,et ei suuda ära imestada ja mida sina juba kõikke näinud oled oma lühikse elujooksul. Kusjuures mõtlesin selle üle ja tõesti. Mu Cv-sse on nii mõndagi juba kirjutada ja nüüd lisanud sinna ka Bulgaaria...kandideerisin Erasmuseks ja woilaa sain koha endale...Palju on küsinud,et mis mul arus on,et miks Bulgaaria??!?? Miksmitte Hispaania või miski muu,aga just nimelt sellepärast,et keeled on rikkus, mida ei saa inimeselt ära võtta ja seal saan ma loodan vene keele selgeks saada ka kõnekeeles. Ma saan venekeelest aru,aga ei oska rääkida või njoo oskan,aga kardan ja olen märganud,et aina rohkem vuristan vanaemaga vene keelt rääkida (I) Tema muidugi siis nagu õnnesümbol kohe, kuna see tema üks unistus,et ma puhtalt vene keelt valdaks.
Täna siis käisime perega või njoo 3/4 perega ( üks ju Norras ajab trolle taga) Türil traditsioonilisel lillelaadal. Arutasime,et vist oli 10nes kord meil seal käia??!?? aga kes seda mäletab ja minujaoks see laat aina rohkem surem, või kuidagi muutub väiksemaks, aga vb sellepärast,et olen seal niipalju käinud ja õue on ka lilli nii täis,et ära enam ei mahu. Arutasime,et vanad tuleb välja juurida,et uued peale saaks panna (I) Minu isiklik haigus on ju liiliad ja absoluutselt tänane kindel ost oli jälle liiliad, ema naljatas,et pean omaette peenra kuhugi tegema, kuhu oma liiliad rivi löön.
Mõnusat suve nautimist Teile !!!!
Subscribe to:
Posts (Atom)